Mootori tööpõhimõtet uurides ärge keskenduge ainult põlemisele; võti on seitse peamist süsteemi.

Kui paljud räägivad mootoritest, kipuvad nad liialt lihtsustama: kütust pihustatakse, säde süttib ja auto sõidab. Tegelikult pole see nii lihtne. Mootori töö tegelik keerukus ei seisne "kütuse põletamises", vaid selles, kuidas sisselaske-, kütusevarustus-, põlemis-, jahutus-, süüte-, määrimis- ja väljalaskesüsteemid koordineerivad. Ükski komponent puudub, ei tööta mootor nagu töökindel masin, vaid meenutab pigem ahju, mis võib iga hetk valesti käituda.

 

Animatsioon mootori sisemisest struktuurist

 

01. Mootori tööpõhimõte ei ole lihtsalt süüde
Internetis öeldakse sageli, et "mootor on lihtsalt kütuse süütamine, et kolb alla suruda", kuid see väide on tegelikult vale või vähemalt puudulik. Põlemisel tekib küll energiat, kuid see, kas seda energiat on võimalik muuta stabiilseks võimsuseks, sõltub sellest, kas õhku siseneb, kas kütust tarnitakse vastavalt vajadusele, kas säde tekib õigel hetkel, kas soojus hajub, kas mootoriõli kaitseb komponente ja kas heitgaasid väljuvad sujuvalt.

Mootorist võib mõelda kui köögist. Kütus on nagu koostisosad, õhk on nagu hapnik ja korralik kuumuse reguleerimine, süütamine on nagu pliidi sisselülitamine, jahutus nagu õhupuhasti ja ventilatsioon, määrimine on nagu spaatli ja õli ning heitgaasid nagu toiduaurude väljajuhtimine. Lihtsalt öeldes "koostisosade olemasolu tähendab, et saate süüa teha" kõlab õigesti, kuid tegelikult muutuks toiduvalmistamine kindlasti kaootiliseks.

Mootori sisselaskesüsteem ja õhufilter

 

Sisselaskesüsteemi eesmärk on võimaldada õhul pärast õhufiltriga puhastamist silindrisse siseneda. Lihtsamalt öeldes ei saa mootor lihtsalt "määrdunud õhku sisse hingata"; tolm ja lisandid võivad mõjutada järgnevat segunemist ja põlemist. Kui järgmine kord autode teemal arutlete, kui keegi keskendub ainult sellele, kas võimsus on tugev, võite mugavalt küsida: kas sellel mootoril on selge sisselaskeava ja kütuse kontroll? Ainult tulemustest rääkimine ilma protsessita annab tegelikult väga piiratud teavet.

Kütusevarustussüsteemi komponentide skeem

Kütusevarustussüsteem sisaldab kütusepaaki, kütusepumpa ja kütusefiltrit ning see vastutab kütuse tarnimise eest sinna, kuhu see peab minema. Paljud inimesed arvavad, et gaasipedaali tugevam vajutamine tähendab "kõrgema kütuse kallamist", kuid selle põhimõtte kohaselt mootor sunniviisiliselt ei tanki; pigem on selle eesmärk luua põlev kütuse ja õhu segu. Mootor ei toetu iseseisvalt energia tootmiseks ühele komponendile, vaid sõltub pigem terviklikust süsteemist, mis muudab kütuse juhitavaks võimsuseks.

 

02. Sissevõtt ja kütuse segamine on põlemise eelmäng
Seda osa on tegelikult üsna lihtne segi ajada: see, et kütus siseneb mootorisse, ei tähenda, et see saaks kohe korralikult põleda. Materjal näitab kütuse silindrisse süstimise ja õhuga segunemise protsessi. See samm on nagu joogi valmistamine; kui siirupi ja vee suhe on välja lülitatud, on see kas liiga nõrk või liiga magus maitse. Mootori loogika on sarnane: kui kütus ja õhk ei ole korralikult kooskõlastatud, isegi kui süüde on pärast seda ideaalselt ajastatud, on ideaalset põlemist siiski raske saavutada.

Kütuse sissepritse segamise animatsioon

 

See hõlmab ka eküüd. Saate mõista ECU-d kui mootori "kohapealset dispetšerit". See ei juhi otseselt rattaid, vaid osaleb nende süsteemide koordineerimises. Videomaterjalis mainitakse, et ECU teostab täpset juhtimist ja see on võtmepunkt: see tagab, et sellised toimingud nagu sisselaskmine, kütuse sissepritse ja süüde ei töötaks üksteisest sõltumatult.

Mootori põlemisprotsessi kõrge{0}}temperatuuri diagramm

 

Paljusid inimesi on eksitanud ütlus "mida intensiivsem põlemine, seda parem võimsus." Süttimine ja põlemine põlemiskambris toodavad suurel hulgal energiat, kuid auto ei ole ilutulestik ega saa lihtsalt hetkeks elevust tekitada. Õige arusaam on see, et mootor nõuab pidevat, juhitavat ja tsükliliselt saavutatavat põlemist. See on nagu jalgrattaga sõitmine; see ei tähenda ainult ühekordset tugevat vajutamist, vaid iga kord sujuva pedaalilöögi säilitamist.

Kui vaatate nüüd auto mootori kasutuselevõttu, võib müüja öelda ainult "kõrge põlemistõhusus, kiire võimsusreageerimine", kuid ei suuda selgelt selgitada, kuidas sisselaske, kütuse sissepritse ja süüde koordineeruvad. Kas kuulaksite jätkuvalt, kuidas nad parameetreid kirjeldavad, või paluksite neil selgitada tegelikku sõidureaktsiooni ja stabiilsust?

 

03.Jahutus ja määrimine on mootori usaldusväärse töö aluseks aja jooksul.
Põlemisel tekib soojus, mis ei ole kõrvalmõju, vaid osa mootori tööst. Probleem on selles, et soojust ei saa jätta kontrollimata. Jahutussüsteem tsirkuleerib soojuse eemaldamiseks jahutusvedelikku. Teisisõnu, mõelge sellele nagu inimene, kes higistab, et jooksmise ajal soojust hajutada; mootoril ei ole higinäärmeid, seega toetub see oma töökorra säilitamiseks sellele jahutusvedeliku tsirkulatsioonisüsteemile.

Jahutusvedeliku tsirkulatsiooni skeem mootori sees

Mõned inimesed ütlevad: "Mootor tundub võimsam, kui see on kuumem", kuid see väide võib igapäevastes vestlustes kergesti eksitada. Temperatuur on seotud töötingimustega, kuid see ei tähenda, et mida kuumem, seda parem. Õige arusaam on see, et mootor peab töötama kontrollitud termilises olekus. Jahutussüsteemi eesmärk ei ole hoida seda pidevalt jahedana, vaid vältida soojuse töörütmi rikkumist.

Animatsioon süüteküünlast, mis tekitab kõrge{0}}pinge elektrisädeme

 

Süütesüsteem tekitab kõrge{0}}pingesädeme, et süüdata õhu-kütuse segu. See termin võib kõlada nii, et see puudutab ainult sädemeid, kuid seda tuleks käsitleda koos kütuse sissepritse ja õhu sisselaskega. See sarnaneb gaasipliidi süütamisega: kui gaasivarustus on ebapiisav, liigne või süüte ajastus on vale, mõjutab tulemus tulemust. Kasutatud autot valides ei tohiks selliste nähtustega nagu tühikäigul värisemine või ebastabiilsed käivitustingimused viia järelduseni, et süüteküünlad võivad olla vigased. selle asemel tuleks kütuse etteande-, süüte- ja õhuvõtusüsteeme hinnata koos.

Mootori määrimissüsteemi õlivoolu skeem

 

Määrimissüsteem vastutab mootoriõli väljatõmbamise ja kõikidesse komponentidesse tarnimise eest. Mootoriõli pole lihtsalt "hea omada"; mootoris toimib see kui puhver ja kaitse liigeste vahel. Ilma määrimiseta muutub metallosade vaheline liikumine karmiks, mis põhjustab müra, kulumist ja temperatuuriprobleeme. Jahutustoru kuumus, määrdetoru lihvimine, süütetoru täpsus-need kolm sõna aitavad teil kiiresti mõista mootori seisundi aluseks olevat loogikat.

 

04. Ärge jätke tähelepanuta heitgaasi ja elektritootmist,{1}}ka nad osalevad tsüklis

Paljud inimesed mõtlevad ainult väljalaskesüsteemide helile, kuid materjal selgitab selgelt: heitgaasid puhastatakse kolmekäigulise-katalüüsmuunduri abil ja seejärel juhitakse müra vähendamine läbi summuti. Mõiste „kolme-katalüüsmuundur” tähistab heitgaaside puhastusseadet; Summuti vastutab heitgaaside müra summutamise eest. Need ei ole väljundvõimsuse peamised mõjutajad, kuid mõjutavad mootori "viimistlust" pärast selle tööle hakkamist.

Kolme-suunaline katalüüsmuundur puhastab sisemisi heitgaase
 

Siin on levinud eksiarvamus: mõned inimesed arvavad, et "mida valjem on heitgaas, seda parem mootor". See väide on tegelikult ebausaldusväärne. Valju müra ei tähenda paremat põlemist ega ka sujuvamat jõuülekannet. Auto mootori seisukorra hindamiseks ärge kuulake ainult heitgaasi helisid; pöörake tähelepanu sellele, kas see töötab sujuvalt, kas heitgaaside töötlemine on normaalne ja kas müra on korralikult kontrollitud. Autodest rääkides, kui kasutate heli tehnilise sisuna, on hea võtta seda sõnana, kuid ärge võtke seda järeldusena.

Mootori generaatori struktuuri kuva
 

Videol on näha ka generaatorit, mis muudab mehaanilise energia elektrienergiaks. Seda võib pidada üheks auto elektrisüsteemi toiteallika rolliks. Kui mootor hakkab tööle, ei juhi see mitte ainult sõidukit, vaid juhib ka sellega seotud komponente. See on auto kasutamisel väga praktiline: auto ei "jookse" lihtsalt tööle; valgustus, juhtimissüsteemid ja süütega{3}}seotud komponendid sõltuvad kõik elektrilisest koordineerimisest.

Mootori neljatakti{0}}tsükli animatsioon
 

Neljataktiline{0}}tsükkel näitab, kuidas mootor annab võimsust üks ring korraga. Pidage lihtsalt meeles: sisselaske-, kütusevarustus-, segamis-, süüte-, põlemis-, jahutus-, määrimis- ja heitgaasid ei ole hajutatud teadmispunktid, vaid pigem koordineerimine, mis keskendub tsüklilisele tööle. Tulevikus autosid valides või neist rääkides ärge laske ühelgi sõnal rütmi kõigutada. Ainult selgelt selgitades, "millise tsükli osa eest see vastutab", saate mootorist tõeliselt aru saada.

 

Kokkuvõtteks ärge keskenduge ainult põlemiskambrile, kui see töötab. Tõeliselt kasulik viis hinnata on see, kuidas seitse peamist süsteemi töötavad koos stabiilse tsükli moodustamiseks. Nähtud teabe ja selle animatsioonimaterjali põhjal kontrollige autot kätte võttes, sellest vesteldes või kasutatud auto seisukorda kontrollides esmalt, kas sisselaske, kütuse sissepritse, süüte, jahutuse, määrimise ja väljalaskega pole probleeme-, see on palju usaldusväärsem kui lihtsalt öelda: "Vool on hea."

 

Järgmine kord, kui keegi ütleb teile: "Mootoril on võimsus kohe pärast gaasi põletamist", millist süsteemi te nende vastu võitlemiseks kasutaksite: sisselaske, kütusevarustuse või jahutusmäärimise?